sõnad
2009 |
2008 |
2007 |
kallis ära küsi
häälest ära kitarr ja haige hing
toas on külm kui pole sind
seesama laul seesama viis
ei kõla nii kui kunagi
sa ütled kallis ära küsi
minuga on segased lood
ja siis liibud minu ligi
hommikuni oleme koos
sa ütled kallis ära taha
mulle enam helistada
parem mind nüüd unusta
ja lahkud
tahan su voodisse ärgata
ilusat und sulle soovida
sinuga kõrgusse lennata
sinuga õnne proovida
ma lõppu veel ses loos ei näe
nii lihtsalt sind ei lase käest
(kui vaja) tähed taevast alla toon
(kui vaja) käpikuisse päikse koon
sa ütled kallis ära küsi
minuga on segased lood
ja siis liibud minu ligi
hommikuni oleme koos
sa ütled kallis ära taha
mulle enam helistada
parem mind nüüd unusta
ja lahkud
tahan su voodisse ärgata
ilusat und sulle soovida
sinuga kõrgusse lennata
sinuga õnne proovida
vastassuunas
kui kord peaksin seisma
sinu ees
mõne sõna leidma
enda seest
kas sa kuulaksid
mis mul oleks öelda
kas sa aimaksid
mida soovin anda
tee on jälgi täis
ma su märki otsin
veel mulle näib
see nii lootusetu
tee on jälgi täis
peatun viivuks foori
ees mis keelab mind
minna vastassuunas
kindlalt edasi ma
liikuma pean
pole mujale minna
ega kedagi kes ootaks
kas ma aru saan
kui sind näen
kas mõistan siis
su leidnud ma sest
tee on jälgi täis
ma su märki otsin
veel mulle näib
see nii lootusetu
tee on jälgi täis
peatun viivuks foori
ees mis keelab mind
minna vastassuunas
ma tean et sind leian
tean et sind leian ma
meie laul
kui su käed on külmad
lähemale mulle poe
sind alati võin soojendada
sõna lausumata
mulle näidata sa võid
mida tunned kui sind hoian
keegi ei ole veel
ära eksinud sel teel
vead andeks anda me
saame teineteisele
küsimustel vastused
kahekesi leiame
las peatub aeg
sel ööl
see laul on meist
kes on leidnud teineteist
keera raadio valjemaks
sest seal kõlab meie laul
kõik on kui peab
meile mõeldud on need read
igal hetkel ta meid saadab
see laul on meie
alguses
ühtemoodi me
ootasime
tagasi veel tundeid hoidsime
oma pilgud nüüd me
päikse poole pöörame
ja varjud meie taha jäävad
keegi ei ole veel
ära eksinud sel teel
vead andeks anda me
saame teineteisele
küsimustel vastused
kahekesi leiame
las peatub aeg
sel ööl
see laul on meist
kes on leidnud teineteist
keera raadio valjemaks
sest seal kõlab meie laul
kõik on kui peab
meile mõeldud on need read
igal hetkel ta meid saadab
see laul on meie
päevast päeva
linn ei igatse sind
su sõnu ei kuule
siit kui minema saaks
sa sosistad tuulde
ikka jälle
veel üks lõputu päev
sa vedeled voodis
ootad kuni me
taas kohtume
päevast päeva
päikest loojumas näed
ja su mõtteid kuuleb vaid tuul
sule silmad ja näe
saabub mõttes see päev
kohtume õige pea
linn on tulesid täis
ja keegi ei aima
liiga pime on öö
et rahu siit leida
ootama pean veel
üks ainuke päev
me vahele jäänud
kui ma tulen
su siit kaasa viin
sinuga koos
halloo kas kuuled
hommikust
kohtume õhtul kohvikus
kell kuus
menüü on uus
leppida võime ju nii või naa
kuid nagu alati jälle hilined sa
tunni või paar
sa oled süüdimatu
ja ettearvamatu
kuid sinuga koos
sinuga koos pean olema
sa oled hoolimatu
ja veidi südametu
kuid sinuga koos
sinuga koos on nii hea
kustuvad tuled ja sulgub baar
kuid ära koju ei saa me minna veel
igav oleks ju see
loota ma võin ju nii või naa
kuid nagu alati jälle puruneb koost
illusioon
sa oled uskumatu
ja vastupandamatu
sinuga koos
sinuga koos on nii hea
sõnad
esimesed read
tõotasid head
valgus paistmas näis
kuid ring sai enne täis
tahtsin peatuda
taas otsast alata
lubasin sul ma
et suudan muutuda
valetasin endale
ja ajasin su eemale
on aeg loobuda
tahaks öelda veel nii palju
sõnad seisma jäävad suul
su silmis vaikus on nii valju
õige aeg on möödunud
kiired otsused
valed kahtlused
mööda tuldud teed
siia jõudsime
aus olema pean endaga
aega peatada ei saa
nüüd mõistan ma
ei saa enam kaua vastuvoolu liikuda
olen leppinud et pean su kaotama
kesköödisko
saadan sõnumeid kõneminuteid
kulutan et saaksin öelda sulle
sinu naeratus tehispäevitus
su iga liigutus see meeldib mulle
sinu kaelakee ja su dekoltee
õli valada sa oskad tulle
sinu säärejooks mulle võrgu koob
sinna abituna langen jälle
tantsid mu ees
tead täpselt mis teed
selles ei saa sulle keegi vastu
kõike ei saa
mida sooviksin ma
jääb mulle vaid see kesköödisko
jälle hommikul lööb mu silmist tuld
läbisegi peas on külm ja kuumus
öised sosinad mulle meenuvad
olen kordamööda kurb ja rõõmus
kuigi lubasin et enam kunagi
taas sind otsima ma sinna suundun
on see halb või hea isegi ei tea
tunnen et su sõltlaseks ma muutun
läbisegi külm ja kuumus
kordamööda kurb ja rõõmus
tantsid mu ees
tead täpselt mis teed
kuigi su jaoks on see
järjekordne disko
kõike ei saa
mida sooviksin ma
nii jälle lõpeb mu
jaoks see kesköödisko
tuul
ja kui sa teaksidki mis on õnn
kui sa aimaksid vastuseid
või kui ma tõeliselt mõistaksin
kas üldse oleks meil vaja meid
võime olla ju samas toas
kas on siin ruumi ka kahele
me pole siiani leidnud end
nagu müür on me vahel
tuul on vales suunas pöördunud
ajavoolus tardunud
ja lained vaibunud
oleme vaid kõrvalt vaadanud
ma vist ei teagi miks tunnen end
kui hoiaks koos meid vaid ahelad
kas on need tunded üks suur legend
või on nad päriselt olemas
ja millest veel peame loobuma
me vahel õhk aina jaheneb
millest küll piisaks et lõhkuda
see müür meie vahel
võime alata algusest
kui ainult nii leiaks vastused
küsimustele
see päev
taevalael näen tähti langemas
peatub aeg ja mulle ulatad käe
ära ärata mind
ma vist und taas näen
las ma vaatan veel
see päev on veel ees
see päev on ees
aeglaselt
aeg sildu põletab
kui küünlaleek
mind kõrvetades
nagu lainete seest
uhun kaldale
olen kaelani vees
see päev on veel ees
see päev on ees
nüüd tean
justkui puhta lehena
saime alustada taas
sel hetkel tundus õige see
kuid nagu ajalugu ka
nii pidi seegi korduma
et ummikusse jõuame
midagi
pole uut siin päikse all
valusalt selgeks sai
nüüd tean
et olen olnud liiga hea
ja enam sulle andeks andma
ma ei peaks
pealaest jalatallani
mind ära kasutasid nii
et sellest arugi ei saand
sa teadsid täpselt mida teed
kui seisid minu tee peal ees
see oli algusest su plaan
nädalalõpp
oli kahjuks liiga meeldejääv
sellest veel pean toibuma